Käesolevas raamatus on juttu maakõrtsidest, mida mainitakse juba 15. sajandil. Kõrts oli talurahva jaoks eelkõige oluline kohtumispaik: siin kuuldi uudiseid, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teenijaid.

Alates 19. sajandi keskpaigast kujunesid maakõrtsid laatade keskpunktideks, samuti avati just kõrtsides esimesed maarahva kauplused. Lisaks täitsid mitmed kõrtsid postijaamade ülesannet. Tänaseks ei ole endiste kõrtsihoonete käsi kuigi hästi käinud.

Selles raamatus on põlistatud mälestus rohkem kui 220 kõrtsihoonest, millest enamik on paraku hävinenud.