Üle kümne tuhande eestlase küüditamine 14.06.1941 oli genotsiidikuritegu. Küüditatute hulgas oli üle 4000 lapse, sh. ligi 1000 kuni 4. a. vanust väikelast, kellest enamus surid.
Sisu:
- Sissejuhatus
- Ohvrite arv
- Ellujäänute mälestused
- Elutingimused Siberis
- Represseeritud laste jätkuv jälitamine
- Kokkuvõte
Tiiu S., tookord 2 aastat ja 9 kuud vana, meenutab küüditamispäeva: «Öeldi, 20 minutit on teil aega, pange riidesse. Ema haaras minu sülle, tahtis üle tänava vanaema juurde viia, aga vene sõdur läks talle järele. Ütles, olete määratud kogu eluks asumisele ja lapsi maha jätta ei tohi. Kõigele lisaks oli ema sellel ajal juba rase. Vend (8-aastane) oli meil sündinud südamerikkega ja väga haige. Kord rännakul kolonnis kukkus ta maha ja jäi teele lamama. Mina karjusin: «Ema, ema, Matti sureb!». Emal oli aga kolmas iga hetk sündimas. Vene sõdur juba tõstis püssi ja karjus: «Lasen maha, streljaju!» Mina hoidsin püssitorust kinni ja nutsin. Lõpuks vend toibus ja pääsesime edasi.»
