Penikoorem · 2017

Penikoorem · 2017
Eesti luulest on kokku pandud mitmesuguseid antoloogiaid ja mõndagi võiks veel teha. Tegemata on näiteks raamatud eestikeelsetest heksameetritest, Toompea-teemalistest värssidest või varjunimede all esinenud poetesside loomingust. Tegemata oli ka mitteantoloogilise luule antoloogia, mis nüüd on «Eesti luuleilm» 2. osa näol siiski valmis saanud. Eesmärgiks oli koostada lugemisväärne raamat, mis sisaldaks enamjaolt neid tekste, mida varasemates antoloogiates pole.Raamatus esinevad [i:67640], [i:9170], [i:1144], [i:3656], [i:10614], [i:1152], [i:69], [i:10089], [i:121994], [i:1515], [i:10366], [i:15680], [i:14091] ja teised oma luuleloominguga.
Uue raamatu pealkiri on tuletab meelde antoloogiat , mille koostas ja andis 1913. aastal välja [i:80928]. See oli veidi kummaline kogumik, selle sisu polnud ühemõtteliselt hea ega halb, sest Kaarna kuhjas värsid peaaegu valimatult ühte suurde köitesse kokku.
Minu plaan oli halba vältida, aga mine sa võta kinni, kelle käes on esteetilised mõõdupuud. Jääb loota, et need on selle raamatu lugejate ja hindajate käes. Tervitused teisest luuleilmast on siia kokku kogutud ning see pole ei hauatagune ilm ega «teine Eesti», vaid omal kombel teistsugune läbilõige luulest.Mart Velsker, antoloogia koostaja, katke järelsõnast