Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lugu 350 pildiga
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · 2019
Plaadil on muusikat 45 minuti ehk ühe akadeemilise tunni jagu. See on just paras aeg, et rännata kujutlustiivul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sajandipikkusesse ajalukku – mõtiskleda viivuks ülikoolist, tema õppejõududest ja vilistlastest.
Kui 1939. aasta sügisel tähistati toonase nimega Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi 20. tegevusaastat, siis kontsertaktuse kavas oli muu hulgas Artur Lemba I klaverikontserdi algusosa. Soleeris mõistagi klaveriprofessorist autor ise, oma põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. 1939. aastast pärineb sellegi plaadi helivagudes olev salvestis, niisamuti Lemba «Armastuse poeem» ja kooli esimese direktori Mihkel Lüdigi kirjutatud «Eesti viis». Need Riigi Ringhäälingu algatusel tehtud ülesvõtted, mida kaua aega peeti kadunuks, avaldati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojekti tulemusena ja hoolikalt taastatuna esmakordselt 2009. aastal kui oma aja esituslaadi kirjeldav hindamatu ajadokument.
Plaadil esindatud interpreedid – alates Hugo Lepnurmest, August Karjusest ja Vladimir Alumäest – olid akadeemia vilistlased ja kauaaegsed õppejõud. Niisamuti on näiteid üliõpilaste ülesastumistest. Kuulatagu vaid, millise ennastunustava paatosega mängib konservatooriumi orkester Roman Matsovi juhatamisel Heino Elleri «Kodumaist viisi»! Küllap ei jää märkamata, et mõningaid teoseid läbib ja ühendab omamoodi mõttetelg: «Armastuse poeem», Villem Kapi soololaulu lembelüürika, lõpuks veel Cyrano südameverega kirjutatud värsid… Eks kõnele seegi tunnetest, mille akadeemia aastapäev sütitab üliõpilaste ja vilistlaste hinges.
Kui 1939. aasta sügisel tähistati toonase nimega Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi 20. tegevusaastat, siis kontsertaktuse kavas oli muu hulgas Artur Lemba I klaverikontserdi algusosa. Soleeris mõistagi klaveriprofessorist autor ise, oma põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. 1939. aastast pärineb sellegi plaadi helivagudes olev salvestis, niisamuti Lemba «Armastuse poeem» ja kooli esimese direktori Mihkel Lüdigi kirjutatud «Eesti viis». Need Riigi Ringhäälingu algatusel tehtud ülesvõtted, mida kaua aega peeti kadunuks, avaldati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojekti tulemusena ja hoolikalt taastatuna esmakordselt 2009. aastal kui oma aja esituslaadi kirjeldav hindamatu ajadokument.
Plaadil esindatud interpreedid – alates Hugo Lepnurmest, August Karjusest ja Vladimir Alumäest – olid akadeemia vilistlased ja kauaaegsed õppejõud. Niisamuti on näiteid üliõpilaste ülesastumistest. Kuulatagu vaid, millise ennastunustava paatosega mängib konservatooriumi orkester Roman Matsovi juhatamisel Heino Elleri «Kodumaist viisi»! Küllap ei jää märkamata, et mõningaid teoseid läbib ja ühendab omamoodi mõttetelg: «Armastuse poeem», Villem Kapi soololaulu lembelüürika, lõpuks veel Cyrano südameverega kirjutatud värsid… Eks kõnele seegi tunnetest, mille akadeemia aastapäev sütitab üliõpilaste ja vilistlaste hinges.
- [i:27812] Klaverikontsert, 1. osa
- [i:27812] «Armastuse poeem»
- [i:28739] «Eesti viis»
- [i:27705] «Liblikas»
- [i:27705] Prelüüd Ges-duur II vihik nr 4
- [i:27705] «Kodumaine viis»
- [i:28214] «Scherzino»
- [i:29937] «Lüüriline hetk» ja Allegretto scherzando
- [i:29937] «Kui lõpeb suvepäev»
- [i:28121] «Mis see oli?»
- [i:4581] «Tuisk»
- [i:17854] «Cyrano de Bergerac – Cyrano laul gaskooni kadettidest»
- [i:17854] «Cyrano de Bergerac –Roxane'i aaria»
Pakiautomaati 1–2 p Tule ise järele
Detailid
- Alapealkiri
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lugu 350 pildiga
- Aasta
- 2019
- Kirjastus
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
- Keel
- eesti
- Köide
- Kõva kaas
- Lehekülgi
- 176
- EAN
- 9789949738007
- Kujundaja
- Tiit Jürna
- Mõõdud
- 317 × 314 mm
- Kaal
- 1.74 kg
- Artikkel
- R0295112
- Märksõnad
- Eesti, eesti muusika- ja teatriakadeemia, konservatoorium, lavakas, lavakunstikool, muusikaakadeemia