Käesolevale kollektiivsele uurimusele ajendasid autoreid viimastel aastakümnetel Eesti NSV ilukirjanduses avaldatud arvamused õpetaja isikust ja tema kutsest. Nende arvamuste põhjal kujunenud koondportreelt vaatab lugejale murevärviliselt foonilt vastu võimukas, kiuslik, sünge ja tujutu olemisega üsna värvitu isik(sus). Üksikud rõõmsamad värvilaigud varjuvad tumedate toonide taha.

Selline masstiraažides levitatud portree kujundas pikemat aega lastevanemate argiarvamust ja üldsuse suhtumist õpetajasse.

Eeltoodust lähtuvalt on vaja, et laialt levinud, ent tihti subjektiivsetel üksikfaktidel põhineva arvamuse kõrval oleks kättesaadav ka teaduslik teave. Mis sundis kirjanikke reformieelset õpetajat nii ühekülgselt nägema, sellesse püüab mõningat selgust tuua käesolev materjal.