Siinsed metsad, järved, künkad ja jõed pole lihtsalt osa meie maastikust, vaid on otsekui looduslikud monumendid, mille taga peitub muistne lugu või legend. Need looduspaigad on olnud sajandeid meie rahva jaoks pühad paigad, millest ammutatakse hingejõudu ja mõtestatakse elu.
Mitmed legendid on tihedalt seotud esivanemate uskumuste ja vaimsusega. Enne kristluse tulekut oli siinne rahvas paganlik, austades loodusvaime, esivanemaid ja looduse elemente nagu päike ja maa, tuul ja vesi.
Eesti legendides on erilisel kohal ka muistsed vägilased – Kalevipoeg, Suur Tõll ja Leiger. Nende vaprus kaitses maad ja rahvast. Aga kohtume ka kuningate ja tsaaridega, kes rohkete sõdade ajal Eestimaal taplemas käinud. Unustatud hauad ja salakäigud, kadunud varandused ja kinnimüüritud inimesed − just need müüdid on seotud kunagiste sõdade ja võõraste valitsejatega.
Samuti leidub lugusid lihtsatest inimestest, kes oma nutikuse ja kavalusega suutsid vastaseid või kurje jõude üle kavaldada. Need lood õpetavad, et kangelased ei pea alati olema füüsiliselt tugevad, vaid ka vaimult suured ja kavalad.
