«Eesti Rahva Muuseum esitab käesoleval näitusel kõrvuti vanade ülikondadega ka rahvarõivaste ja -käsitööde taaselustamisnäiteid, et sellega meelde tuletada niihästi kõiki rahvakunsti taaselustamisega seotud küsimusi kui eriti ka seda ilu ja värvirõõmu, mida rahvarõivas meie tõusvasse ellu suudab tuua.
Sotsialistlik ühiskond hindab väga kõrgelt rahvakunsti. Sagedasti ja suurtes mõõtudes korraldatud rahvakunstinäitused Nõukogude riigi suurimais keskustes, intensiivne ja järjest laialdasemaks muutuv töö rahvakunsti viljelevates õppeasutistes, eriline hool kõige eest, mis tegeleb rahvakunstiga, näitavad, kuivõrd tähtsaks peab nõukogude võim rahvakunsti edasiarendamist. Meilegi on avanenud nüüd suured võimalused meie rahvakunsti edasiarendamiseks.
Nõukogude ühiskond, hinnates kõrgelt rahvakunsti arenemist, ootab selle uusi saavutusi. Käesolev näitus soovib anda selleks tegelikku ergutust ja tõuget.»

Kataloogis on sissejuhatavale tekstile lisatud ka eesti rahvarõivaste ajaloo lühikokkuvõte.
Teine trükk.

Näitusel esitatud originaalsed rahvarõivad pärinesid Eesti Rahva Muuseumi kogudest, uued esemed Riiklikust Tarbekunsti Instituudist Tallinnas, Riiklikust Tarbekunsti Keskusest Tallinnas ja Naistööstustehnikumist Tartus. Näituse etnograafilise osa korraldaja oli Hilja Sild, kunstilised kujundajad Voldemar Peil ja Anita Laigo.