Konstantin Pätsi «Eesti riik» I ja II annavad ülevaate Eesti ühe tuntuma riigimehe vaimuilmast ja riigiehitaja-tööst. Esimeses köites on kirjutised aastatest 1901–1916, ajast, mida võiks nimetada Eesti riigi sünni ettevalmistusajaks. Konstantin Pätsi kui poliitiku tollaseks hooleks oli rahva organiseerimine ise-ja ühistegevuse põhimõtetel eluliselt tähtsate «kindlate asu-tuste» kaudu.
Teine, seega käesolev köide hõlmab Eesti riigi tegelikku ajalugu Vabadussõjast riigikaotuseni, nagu see kajastub autori üleskutsetes, artiklites ja kõnedes aastaist 1918–1940, kui autor oli küll sõjaminister, küll peaminister, küll rahvasaadik, küll riigivanem, küll riigihoidja, kõige lõpuks Eesti Vabariigi esimene president.
Arutluste ja kõnede stiili järjekindlust kannab autori hea õigusallikate tundmine ja tõlgendamine ning sõnaosavus tegeliku demagoogina ehk rahvakasvatajana.
Läbi kõigi tegevusaastate on silmatorkav Konstantin Pätsi poliitiline julgus, aga ka tegutsemise ettevaatlikkus. Siiski vastandub ka köite piires noor Konstantin Päts hilisemale, vanemale, pisut väsinud ja jõudukaotanud Konstantin Pätsile.
«Eesti riik» II kajastab meie riigi kahekümneaastast iseseisvuse esimest ajaloojärku nelja selgesti erineva perioodina, mille piiridel suuremad või väiksemad murrangud, riigijuhtimise ja -ehitamise ülesanded ja võimalused vägagi vahelduvad.
Raamatu saatesõna tänaselt taasiseseisvunud Eesti riigikoguliikmelt ja endiselt Põhiseaduse Assamblee liikmelt Jüri Adamsilt aitab siduda ajaloolist ja mäletamisväärset minevikku poliitiliselt pingelise tänapäevaga, võrrelda tollast riigitarkust tänasega.
Konstantin Pätsi teose «Eesti riik» I ja II sisu paremaks mõistmiseks võib soovitada lehitseda ka raamatut Konstantin Päts. «Minu elu» (1999).
Hando Runnel