Sõjameeste mälestusi, päevikukatkeid, fotosid ja kirjavahetust, samuti taustateavet ja ajaloolisi dokumente sisaldav raamat võtab kokku ühe tahu Eesti kaitseväe viimase 20 aasta tegevusest – osaluse ÜRO rahuvalveteenistuses.
Rahuvalvesse panustamine kuulub vastutustundliku ning globaalselt mõtleva ja käituva riigi juurde. ESTPLA-1 saatmisega Taani rahuvalvepataljoni koosseisus Horvaatiasse 1995. aastal sai alguse Eesti kaitseväe osalus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides üldse. Hiljem on Eesti lähetanud rahuvalveüksusi Liibanoni ning Eesti ohvitserid on teeninud Lähis-Idas ja Aafrikas sõjaliste vaatlejatena ja staapides. Raamatu kaanepilt on tehtud septembrikuus 2015 Liibanonis, kus rahuvalves oli Eesti üksus ESTPLA-19.
Raamatu koostaja kolonelleitnant Rein Vaabel kirjutab: «Missioonidel käinuna ja kriisikoldeid näinuna olen mõistnud, et siin ilmas ei ole midagi koledamat, kui elamine sõja hirmus, kodu ja vara hävimine sõjas, pereliikmete sandistumine või hukkumine sõja tõttu. Julgen väita, et tänu rahuvalvele on suudetud ära hoida või leevendada miljonite inimeste hirme ja kannatusi, süstida usku ja lootust helgemasse tulevikku. Kuid igal medalil on teadagi kaks poolt ja õnnestumiste kõrval võib kindlasti vaielda ka selle üle, kas rahuvalvesse paigutatud pingutused ja ressursid on taganud probleemidele võimalikult tõhusa lahenduse.»
Faktirohke raamat on suurepärane lugemismaterjal kõigile, kes on huvitatud kaitseväest ja rahvusvahelisest teenistusest. Kindlasti avardab see ka tavalugeja silmaringi. Sinikiivrid kirjeldavad võõraste maade olustikku ja ühiskonnasuhteid heatahtlike vaatlejatena, kes konfliktis pooli ei vali. Nii mõnigi kirjutaja tunnistab, et piirkonna kohta kodus kujunenud must-valge ettekujutusega polnud kohapeal midagi peale hakata. Tegelikkus osutus tunduvalt nüansirikkamaks.
Kaitseväelased Raul Öpik,
Madis Morel,
Tõnis Asson,
Toomas Boltowsky, Alar Laneman, Andres Soome, Paul Vaha, Indrek Sarap ja paljud teised maalivad oma meenutustes värvika pildi sinikiivrite teenistuse eripärast ja argipäevast. Igas piirkonnas ja igal ajal on meie mehed kohanud väljakutseid, millest neil seni polnud aimugi, nad on pidanud taluma pingeid ja lahendama keerulisi olukordi. Teisalt juhtub rahvusvahelises seltskonnas piisavalt ka vürtsikaid lugusid. Saab selgeks, et eesti sõdurile omane talupojatarkus ja eluterve huumorimeel on rahuvalves vähemalt sama vajalikud kui sõjalised oskused.
