Kümnes Eesti sõjaajaloo aastaraamat sisaldab 9. Eesti sõjaajalookonverentsi «Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses« ettekannete põhjal kirjutatud artikleid.
Artiklid pakuvad rohkesti tuge väitele, et sõjaväelises hariduses on ajalool praktiline väärtus. Peale selle sisaldub neis artikleis palju kasulikke ideid selle kohta, kuidas mõelda sõjaväelise hariduse olemusest, ja see ei ole vajalik mitte ainult mõistmaks sõjaajaloo kohta ohvitserihariduse osana, vaid ka mõtisklusteks ajaloo kui niisuguse üle uurimisvaldkonnana.
Sisukord:
- Clifford J. Rogers. Miks peaksid elukutselised sõjaväelased õppima antiik- ja keskaja sõjaajalugu?
- Aleksander Statiev. 1799. aasta Alpide kampaania kui Vene mägisõjadoktriini lävepakk
- Łukasz Przybyło. Sõjalise doktriini loomine ajalookogemuse alusel 20. sajandi Saksamaa, Prantsusmaa, Iisraeli ja USA näitel
- Jörg Echternkamp. Millist minevikku sõdur vajab? Sõjaajalugu, ajalooharidus ja demokraatlik eetika tänapäeva Saksamaal
- Tamir Libel. Ajaloolased oleviku teenistuses: ekspeditsioonivägede ohvitseride koolitamine. Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kogemused 1991–2008
- Kaarel Piirimäe. Muutuv lahinguväli, kohanemine ja innovatsioon: Esimese maailmasõja õpikogemused
- Steen Bornholdt Andersen. Kolm sissetungi Saaremaale: operatsioonid «Albion« (1917), «Beowulf « (1941) ja «Moonsund« (1944)