Kodanikukaitse koosneb kahest osast: päästeteenistusest ja tsiviilkaitsest. Päästeteenistus tegutseb rahuajal, s.t. kaitseb inimesi igapäevaste ohtude ja õnnetuste eest, kõrvaldab või hoiab neid ära. Tsiviilkaitse tegeleb sõjalis-poliitiliste probleemidega. Valmistab majandust ja elanikkonda ette tegutsemiseks sõjaolukorras. Igal riigil on selles vallas oma eripära.
Eesti Vabariigis kehtis aastakümneid nõukogude tsiviilkaitsesüsteem. Alates 1992. a., pärast kodanikukaitseseaduse vastuvõtmist hakati Eestis moodustama sellekohaseid struktuure. Nagu seadusest selgub, võeti peasuund päästeteenistusele. Kodanikukaitse allub Eesti Vabariigi Siseministeeriumile.
Sisu:
- Kodanikukaitse areng Eesti Vabariigis
- Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus
- Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsioon
- Eesti Vabariigi Valitsuse määrus kodanikukaitsealase väljaõppe korraldamise kohta
- Kodanikukaitse Koolituskeskuses kohustuslikku väljaõpet saavate ametiisikute loetelu
- Kodanikukaitse Lääne-Euroopas
- Genfi 12. aug. 1949. a. konventsioon
