Kolm aastakümmet meie laulatusest koos –
kolmkümmend aastat nautind teineteise siirust.
Ei saanud kumbki armukadeduse viirust –
kõik laabunud kui ennemuistses muinasloos.

Ehk vahest ülekuumenenud tundehoos
sai pisut taltsutatud tulekeelte kiirust.
Kuid südamete tuksumise lasketiirust
sai vaikus jagu siis, kui tõusis koiduroos.

Kui kaua me siis peame sedasi veel vastu,
kui sammgi enam sama tempoga ei astu?
Eks tuleb leppida ja tunnistada tõtt:

Rõõm, et see oli ainuõige naisevõtt
ja mehelegi minekul polnd miskit viga
ja RÕÕMUKROON, et õnnelik sai eluiga.