Kolm aastakümmet meie laulatusest koos – kolmkümmend aastat nautind teineteise siirust. Ei saanud kumbki armukadeduse viirust – kõik laabunud kui ennemuistses muinasloos.
Ehk vahest ülekuumenenud tundehoos sai pisut taltsutatud tulekeelte kiirust. Kuid südamete tuksumise lasketiirust sai vaikus jagu siis, kui tõusis koiduroos.
Kui kaua me siis peame sedasi veel vastu, kui sammgi enam sama tempoga ei astu? Eks tuleb leppida ja tunnistada tõtt:
Rõõm, et see oli ainuõige naisevõtt ja mehelegi minekul polnd miskit viga ja RÕÕMUKROON, et õnnelik sai eluiga.
