Autorid on selles raamatus püüdnud kirjeldada oma rahvuskaaslase virtuaalset skeletti, mis on ümbritsetud välise kestaga ehk nahaga. Sellesse «tinglikku tompu» mahuvad kõik meile vajalikud organid, nii nagu need paistavad arstile ning infoteadusega maadlevale noorukile, läbi nende mõlemi silmade. Skeleti ja naha vahelise säsiolluse ehk «inimliku sisu/kuse» peab lugeja ette kujutama üksnes isikliku kogemuse teel, mida ta saab oma meeleorganite ning suhtlemisoskuse kaudu. Käesolevas raamatus on teadlikult välja jäetud «akadeemiline suhtlemisõpetus» kogu oma kastikeste ja sundnooltega, huvigruppide ehk otsuseid langetavate isikute jaotamisega «tegijateks» ja «luuseriteks». Suhtlemine on kunst – poliitikas, riigivalitsemises, äris, teaduses ja tootmises, muidugi ka tervishoius ning arstiabis.