Raamat käsitleb lahinguid Teise maailmasõja lõpuaastail, mil eesti mehed olid mobiliseeritud mõlema okupandi vägedesse ning pidid nii Saksa armee kui ka Punaarmee mundris pidama Eesti pinnal vennatapulahinguid. Raamatu peamised sündmused hakkavad rulluma 1944. aasta alguse üldmobilisatsiooniga, jätkuvad viimaste kaitselahingutega Eestis ning jõuavad lõpule kodumaalt lahkunud või põgenenud eestlaste väljapääsemisega interneeritute laagritest Saksamaal 1946. aasta alguses. Selle raamatu kaante vahel on kirjeldatud sakslastega koos võidelnud eesti sõdurite ja Saksa lennuväe abiteenistusse värvatud poiste vaevarikast jõudmist Saksamaale, nende kapituleerumist inglastele ning pingutusi, et mitte sattuda Punaarmee mõjupiirkonda. Raamatu leheküljed pakuvad värvika pildi 3000 eestlasest sõjamehe viibimisest Põhja-Saksamaal Uklei interneeritute laagris ja nende kõrgemate ohvitseride omavahelisest halastamatust võimuvõitlusest sellises keerulises olukorras. Nende aastate sündmusi aitavad värvikamalt ja detailsemalt esitada Saksa sõjaväkke mobiliseeritud Eesti Vabariigi reservkapteni, hiljem rügemendiülema Hauptsturmführer Julius Made ülestähendused, päevikuleheküljed ja muud arhiivimaterjalid, mis ligi pool sajandit olid tallel Kanadas.
