Uut laulu laulame nüüd kooris,
kõik rahvad – liitund üheks pereks,
me tunneme, kuis igas pooris
rõõm paisub mürisevaks tereks.
Me laulame, et maailm kuuleks,
kuis vabadusest rind on rõkkel.
Nõnda luuletas poeet ja riigimees Johannes Vares-Barbarus murrangulisel 1940. aastal.
Kakskümmend viis aastat on möödas sellest päikesepaistelisest suvest, millal eesti töötav rahvas kukutas kodanlik-fašistliku riigivõimu ja kehtestas nõukogude korra.
Kuidas me pöördusime
uue elu sirgele teele, kuidas me hakkasime laulma
uut laulu, sellest vestavad käesolevas mälestustekogumikus meie kirjanikud. Oma elu ja rahva elu – kõik see põimub nagu ikka suurtel, pöördelistel, ajaloolistel aegadel.
Sel raamatul on kolmkümmend üks autorit:
- [i:5761]
- [i:34184]
- [i:4714]
- [i:4845]
- [i:2797]
- [i:10408]
- [i:10854]
- [i:7606]
- [i:37358]
- [i:2588]
- [i:17440]
- [i:17453]
- [i:10130]
- [i:6919]
- [i:1232]
- [i:29962]
- [i:12446]
- [i:6931]
- [i:13507]
- [i:137]
- [i:4504]
- [i:18255]
- [i:4439]
- [i:49167]
- [i:10264]
- [i:28038]
- [i:13628]
- [i:16329]
- [i:1145]
- [i:10834]
- [i:4749]
Nad jutustavad oma elust ja osavõtust ajaloolise 1940. aasta sündmustest, Suure Isamaasõja võitlustest ja sõjajärgsest ülesehitustööst.