Stabiilne riik eeldab kodanikku, kelle elukorraldus tugineb tema pere varale; kellel on oma kodu, kinnisvara, väärtpabereid ja sääste, kellel on võimalused seda kõike pidevalt rohkendada.
Kahtlemata on tegemist pikki aastaid nõudva ülesandega. Kuid seda pidevalt silmas pidamata ei õnnestu üles ehitada riiki, kus on inimestel hea elada.
Käesolevas väljaandes püütakse anda lühiülevaade sellest:
- kuidas on viimastel aastatel muutunud igapäevaelu kvaliteet Eestis
- milline on selle seisund 1992. a. sügise hakul
- mis laadi arengute vahel tuleb seadusandjal ja täitevvõimul valikud teha
Peatähelepanu on koondatud järgmistele sotsiaal-majandusliku arengu valdkondadele:
- elanikkonna tulud ja kulud
- tarbimine Eestimaa peredes
- palgaolud Eestis ja naabrite juures
- suundumused sotsiaalabi vajadustes
- elanikkonna osalus ettevõtluses ning ettevõtluse osakaal Eesti majanduses
