Raamatuid kirjutatakse erinevatel põhjustel – kes tunneb soovi pakkuda teistele kaasamõtlemisainet, kes tahab end mingil viisil teistest eristada. Olen endalt küsinud, miks mina kirjutama hakkasin. Ega oskakski sellele üheselt vastata. Mingi sisemine vajadus, omamoodi sund on pannud vähehaaval kõik selles raamatus esinevad episoodid üles tähendama. Ja selle tegevuse juures hakkad analüüsima enda tegutsemist, mõtlema, kas midagi on valesti tehtud, mida oleks võinud teisiti teha või mida oleks võinud mõni teine inimene muuta. Mälestuste kirjutamine on nagu vabanemine mingist taagast, omamoodi joone alla tõmbamine senisele elule. Pean tunnistama, et tänu sellele raamatule on kõik ka mulle endale tublisti selgemaks saanud.

Külmal jaanuarikuu hommikul 1940. aastal Hiiumaal ilmavalgust näinud inimesehakatisest võrsus läbi raskuste kaugsõidukapten, kes on seilanud kõikidel maailma ookeanidel ja meredel, kes on olnud taasiseeseisvunud Eesti mereväe staabiülem ja hiljem Eesti Mereakadeemia õppejõud. Minu põhiline mõjutaja on olnud meri – minu armastus ja kutsumus nagu paljudel teistel Eesti saartel sündinud poistel. Raamatus on arvukalt pilte ja dokumentide koopiaid, mis kõik kinnitavad esitatud sündmuste tõepärasust. Kui keegi tunneb end kirjeldatu pärast puudutatud olevat, vabandan siiralt – see ei olnud mu eesmärk, olen soovinud vaid asjadest ausalt rääkida. Mälestustes on juttu nii lõbusast kui naljakast, nii kurvast kui traagilisest, nii maalt kui merelt – kõigest sellest, mida olen pidanud läbi elama, pealt nägema või milles kaasosaliseks olema. Algselt kavatsesin mälestused talletada vaid oma pere tarbeks, et järeltulevatel põlvedel tekiks mingi ettekujutus oma esivanemast, kuid siis taipasin, et need tuleks viia laiema lugejaskonna ette – noored meremehed võiksid siit saada üsna tõetruu pildi ühe kapteni tööst ja elust (tõsi küll, peab möönma, et praegustel noortel on kõik kergem, sest nemad võivad kapteniteks saada ilma ideoloogiliste piiranguteta ja neil pole vaja kapten olla «nõukogude korra viljastavates tingimustes«). Head lugemist!