Oskar Loorits on oma kirjutistes sageli väljendanud muret, et pealekasvavad eestlaste sugupõlved oma esivanemate elumiljööst ja omakultuurist liiga vähe teavad ega suuda enam sellesse sisse elada. Üks seda mõtet kandvatest kirjutistest, kogumislünkadele meie folkloori varasalvedes tähelepanu juhtiv tööjuhend rahvaluulekogujaile, kannab pealkirja «Elupiltide maalimisest». Käesoleva raamatu lugemispalade ette paigutatuna sobib see väljapaistva teadlase seisukohti vahendav aastatetagune mõtteavaldus valimiku eessõnaks, otsekui oleks autor selle nüüdsama kirjutanud.