Valimik sisaldab sõjajärgse saksa filosoofia suurkuju Dieter Henrichi (1927–2022) kirjutisi, teemadeks eneseteadvus, mina-tunnetus ja subjektiivsus, nagu ka uusaja vaimu üldisem mõtestamine. Pöördudes saksa klassikalise idealismi poole, otsib Henrich seletust, kuidas on võimalik kõikidest meie teadmistest kõige tõsikindlam – vahetu tunnetus, et mina olen mina ise.

Henrich tõrjub mõjukaid lähenemisi, mis siin probleemi ei näegi ning püüavad mina-teadvust taandada keelele või materiaalsetele protsessidele. Raamatu avaesseed käsitlevad uusajal taas üles võetud stoilist arusaama eneseteadvuse ja enesesäilituse seosest.

Raamatu keskmes on teedrajav tõlgendus [i:11478]st ja eneseteadvusest. Viimased essseed rõhutavad spekulatiivse metafüüsika tähtsust konfliktsete elutendentside lepitamise jaoks.

Tõlkija Märt Väljataga saatesõna võtab kokku Henrichi elutöö suunad.