Raamatus «Eneseväärikuslõõm» esitatakse sotsioloogi sotsiaalteaduslik ühiskonnakriitiline, sageli uudne tõlgendus ja seletus mõningatele Eesti ühiskonnas esinevatele kriisinähtustele, nagu:
- globaalne rändlemine, saastumine ja peremehetunde nappus
- kodanike eraelu ja käitumise ülereguleerimine ning ülereglementeerimine
- noorte varajane alkoholism
- poiste suur väljalangevus koolist
- hälbeline seksuaalne käitumine
- lähisuhte vägivald
- talueestlaskonna kui rahva toitja lahkumine Eestist
- kohaliku venekeelse elanikkonna vaevaline lõimumine Eesti ühiskonda
- jm.
Iga teema käsitlusele on lisatud kunstiline dimensioon: teema juhatavad sisse satiirilised luuletused ja mõtteterad.
Lisaks kommentaar ühe «proovilugeja» poolt:
Raamat «Eneseväärikuslõõm» lahkab Eesti ühiskonna jaoks päevakajalisi aga samas koguni eksistentsiaalseid probleeme, tehes seda veidi ebatraditsioonilises formaadis – kombineerides luulet ja teaduslikku analüüsi, ning pakkudes neile ühiskonna põletavatele probleemidele uudseid ja kohati üllatavaid lahendusi.
