Andmine on parim tegevus, et oma ellu rikkust sünnitada, sest andes me ütleme: «Meil on piisavalt.» Südamest andmine on üks rõõmustavamaid tegevusi. Miski nähtamatu jõud haarab sellest signaalist kinni ning saadab üha enam rõõmu meie ellu.
Kui me ei kohtle end armastuse ja respektiga, siis saadame välja signaali, nagu me ei olekski piisavalt tähtsad, väärilised ega paremat ära teeninud. Kui me kohtleme end armastuse ja lugupidamisega, ümbritseb elu meid inimestega, kes meid armastavad ja austavad.
Olla terve on enamiku inimeste soov. Haigus ei taha olla harmooniliste mõtetega kehas. Kui me haigestume, hakkame rääkima vaid oma haigusest, luues nii juurde üha enam haigestunud rakke. Nii ei vabane me haigusest, vaid hoiame seda kehas mõtte, haiguse jälgimise ja sellele pööratud tähelepanu kaudu. Arstid, kes teevad oma parima, vaatavad tihti inimese haiguslugu, mitte inimese lugu ja tervikut. Viimast saab teha ainult inimene ise ja tänu sellele ennast kõige paremini aidata. Tasub teada, et hoopis naer on see, mis tõmbab ligi rõõmu, vabastab negatiivsusest ja viib imepärase tervenemiseni.