Pärast Albert Einsteini artikli avaldamist levis kuulujutt, et inglise astrofüüsik Sir Arthur Eddington olevat üks kolmest inimesest maailmas, kes üldrelatiivsusteooriast aru saab. Kui Eddingtonilt küsiti, kas see kõlakas vastab tõele, siis väidetavalt vaikis ta mõnda aega, enne kui vastas: «Ma püüan meenutada, kes on see kolmas isik.»
Pärast üldrelatiivsusteooria võrrandite esitamist neljas lühikeses artiklis, mis ilmusid novembris 1915 Preisi Akadeemia Toimetistes, oli füüsikute ja matemaatikute hulgas märgata huvi uue gravitatsiooniteooria vastu. Kuid uudne käsitlusviis ja suhteliselt tundmatu matemaatika tekitasid lugejates segadust. 1916. aasta 20. märtsil saabus ajakirja Annalen der Physik toimetusse Einsteini pikk artikkel «Üldrelatiivsusteooria põhialus» (eesti keeles: Ilmamaa, 2021) ning detsembriks valmis tekst, mis oli mõeldud selgitusena mitte ainult asjatundjatele, vaid ka laiemale publikule – neile keda teooria huvitab üldisest teaduslikust ja filosoofilisest vaatepunktist, kuid kes ei valda teoreetilise füüsika matemaatilist aparatuuri.
Raamat «Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)» ilmus 1917. aastal. See sisaldas näiteid (mõttelisi katseid) relatiivsusteooria selgitamiseks, mis tänaseks on muutunud klassikaks.
Käesolev tõlge on tehtud saksakeelsest 10. väljaandest (1920) ning sisaldab algsele tekstile 1918. juurde kirjutatud osa «Märkused maailma kui terviku kohta», lisasid «Lorentzi teisenduse lihtne tuletamine (§ 11 täiendus)» ja «Minkowski neljamõõtmeline maailm (§ 17 täiendus)» ning 1920. aastal kirjutatud lisa «Üldrelatiivsusteooria kogemuslik kinnitamine». Siit ei puudu ka hilisemad lisad «Ruumi struktuur üldrelatiivsusteooria järgi (§ 32 täiendus)» ning «Relatiivsus ja ruumiprobleem».
Arvamust, et teose pealkiri võiks hoopis olla «Eri- ja üldrelatiivsusteooriast üld-mittearusaadavalt» hajutab Piret Kuuse järelsõna, mis tutvustab füüsikateooria tolleaegseid kontekste ja selle edasist arengut.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
