Catherine on kuulus kirjanik, tema abikaasat saadab edu rahamaailmas. Paar sai tuttavaks juba ülikooli ajal ja on püsinud koos veerand sajandit. Neil on neli poega. Naine armastab endiselt oma meest, too on teinud enda omaks terve haaremi heledapäiseid siresääri. See on vana lugu, ja naisele teada, kuid nüüd näib asi olevat tõsisem. Hõbedase pulma-aastapäeva pidulauas küsib mees naiselt, kas too on märganud, et tema juures on midagi teisiti. Naine hangub: ei, ta pole tahtud näha, ei silmadega, ei südamega.

Francoise Chandernagor on laenanud sulge hüljatule, kes pihib oma armastuse ja valulise lahkumineku lugu, teeb seda teravmeelselt ja mõõdukalt pilkavas stiilis, lastes lugejal elada sessamas tules ja jääs, milles mööduvad tema kolm lõputut puhastumisaastat.

Francoise Chandernagor on sündinud 1945. a. Lõpetanud Pariisi Poliitikauuringute Instituudi ja Riikliku Kõrgema Administratiivjuhtimise Kooli, asus ta riigitööle, kuuludes ka Riiginõukokku. 1993. aastast pühendus üksnes kirjutamisele. Avaldanud peamiselt ajaloolisi romaane, mida on tõlgitud pooleteistkümnesse keelde. 1995. aastal sai Goncourt'i Akadeemia liikmeks. Francoise Chandernagoril on kolm last.