Kui soome akadeemik Kustaa Vilkuna ja doktor Väinö Kaukonen 1956. a. talvel külastasid Nõukogude Eestit, kutsusid eestlastest võõrustajad neid «esimesteks kevadekuulutajateks». Alates 1944. a. sügisest oli Soome laht olnud ületamatuks takistuseks Eesti ja Soome vahel.

Vilkuna ja Kaukoneni külaskäik oligi tegelikult alles «esimene kevadekuulutus» ja tõeline pikaajaline kultuuri- ja teadusalane koostöö sai hiljem alguse teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu raamides. Järgnevas kahes artiklis käsitleb selles koostöös tihedalt osalenud kantseleinõunik Heikki Kallio eeskätt Soome-Eesti suhete arengut nõukogude võimu aegadel.
Kokku ilmub brošüüris kolm artiklit, mis käsitlevad Soome ja Eesti vahelisi suhteid.