Selle raamatu saatesõnas ütleb kirjanik Ülo Tuulik: «Enn Soosaar (1937–2010) jääb meie tänulikku isiklikku mällu ning objektiivsetesse teatmeteostesse kui anglo-ameerika kirjanduse esitundja ja esitõlkija, Eesti iseseisvuskümnendite silmapaistvaim ühiskonna analüütik ja viljakas esseist, eetiline ja moraalne püsiautoriteet. Väärikas tagasihoidlikkus, intelligentsete maneeridega varjatud sisemine vastuhakk saatusele, vähimagi enese eksponeerimise välistamine tegid tema elust erilise modus vivendi, mille õige nimi olnuks kangelaslikkus, aga mille ta suutis meie mällu jätta suursuguse ja väärika eneseületamisega.»

Raamat hõlmab eesti rahvuskultuuri silmapaistva mõtleja Enn Soosaare esseid ja artikleid aastaist 2000–2009, mis on ilmunud Eesti Päevalehes, Postimehes ja Diplomaatias. Tervikuna avaldatakse Soosaare pikem essee «Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest». Võime uhkust tunda pikka aega meie juhtivaks kolumnistiks olnud Soosaare erudiitsuse üle ajaloos ja poliitikas, filoloogias, filosoofias, kaunites kunstides. Tal oli teavet ja oskust analüütiliselt kirjutada nii valimistest kui ka demokraatiast, eesti venelastest, usust ja kirikust, elu mõttest ja surma tähendusest, esimesest Eesti Vabariigist ja meie tänasest riigist, loodus- ja kultuurihoiust, demograafiast ja maailma tulevikumuredest. Kõigi nende eriteemaliste esseede sisuks oli Eesti nimel mõtlemine ja võitlemine.