Euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis on astutud suur samm edasi Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis.
Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ühinenud kohe eurotsooniga. Rahaliitu astunud ning ühisrahale üle läinud liikmesriik ei saa enam sealt välja astuda. Enne kui Eesti selle otsuse teeb, on tarvis väga põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Käesolev kogumik on selleks sobiv abivahend.

Kogumiku esimene jagu annab põhjaliku ülevaate Euroopa majandus- ja rahaliidu kujunemisest ja toimimisest.
Kogumiku teine jagu analüüsib eurole ülemineku protsesse meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis. Sellest võib saada ka konkreetsema ettekujutuse, mida tuleks Eestis teha, et inimesed, ettevõtted ja rahandus oleks euro vastuvõtuks piisavalt valmis. Selgub, et väga tähtis on kujundada elanikkonna arvamust ja et euro tungib Eestisse isegi siis, kui ametlikult rahaliiduga ei ühineta.
Kolmandas osas püüavad kogumiku autorid analüüsida ja ennustada, millised on Eesti riskid ja arengud nii finantssektoris kui ka reaalmajanduses, kui euroga liitutakse. Oodatava kasu kõrval hoiatab kogumik meid ka ühisrahale üleminekuga kaasnevate riskide eest. Tuleb ju loobuda meie valuutakomiteel põhinevast rahapoliitikast hinnastabiilsust taotleva rahapoliitika kasuks. See võib hakata pidurdama Eestis palkade kasvu ja hindade lähenemist Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
Mart Sõrg,
TÜ professor