Elmar Salumaa (15.12.1908–7.01.1996), kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat, lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrikraadiga 1935. aastal. 1930. aastate teisel poolel sai temast üks Eesti viljakamaid teolooge, kes võttis aktuaalsetes küsimustes aktiivselt sõna nii ajalehtedes kui ka ajakirjades. Pärast Siberi vangilaagrit taas kodumaale jõudnud Salumaa pühendus teoloogilise hariduse ja mõtte edendamisele Eestis. Ta õpetas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis ja koostas üksinda 58 köidet käsikirjalist ajakirja Teoloogiline Kogumik (1967–1990).
Salumaa on 20. sajandi kõige olulisem Eesti süstemaatiline teoloog. Süstemaatiline teoloogia tegeleb küsimustega, mida tähendab kristlik usk tänapäeval, milline seos on tal muude kultuurinähtustega, ja milline tähendus peaks olema usul nii üksiku inimese kui ka kogu ühiskonna jaoks.
Selles köites leiavad käsitlemist järgmised teemad: kirik enne Teist maailmasõda; piibel ja selle teoloogiline tõlgendamine; Martin Luther ja tema pärand; evangeelse teoloogia suurkujud; usuteaduse õppimine ja õpetamine; evangeelium ja sellel rajanev kirik; kiriku roll tänapäeva maailmas, ning kuidas muuta kirikut kaasaja inimesele mõistetavamaks ja lähedasemaks.