Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetuse riismed, mis käesolevate kaante vahele kogutud, on hädavajalikuks abiallikaks kõigile neile, kes vähegi sügavamalt on tahtnud pilku heita niihästi asjaosaliste enda tegevusele kui ka meie läinud sajandi kultuuri- ja kirjandusajaloole üldse.

Sisu:

• Eessõnaks
• Lühendid
• Õiendusi ja täiendusi
• Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus
  LISAD
• Kreutzwaldi kirju Dietrich Jürgensonile
• Kreutzwaldi kirju Õpetatud Eesti Seltsile
• Fr. R. Faehlmann. Mein Streit mit Nolcken und Liphart
• Registrid

Kreutzwald Faehlmannile.
Wõrro linnas, sel 3. Mai kuul 1839.

Armas Faehlmann!
Sinno allati su-piddaminne on ni weider, et wõiks peält nähjes arwata, kui olleksid sa minno ülle süddant pahhantanud, ja ommetegi on mo hingel teadmatta: mil wisil must kass meie wahhele hunniko on sittunud? Mis pergeli pärrast so wannemad sind kirjamehheks on koolitanud, kui sa ennese mõtte rikkusest ei sedda wähhematki teistele ei raatsi jäggada? Sinno kohhus olleks teisi allati kannustada ja tulliseks tehha, et nende nõdder waim hopis ei jä maggama. Tulleta meele, mis Schiller ütleb:
«Kui ehhitawad kunningad,
Siis leidwad kärronikkud tööd.»
Rutta siis, wennikenne kunningas! ehhitama, et Wõrro sitta-kärro-mees ka näljalissel kewwadissel aial tööd leiaks. Egga ommetigi kurri tõbbe-waim keik Tarto-linna ühhe korraga omma küsi olle wõtnud? Wai olled sinna, kuulus prohwet issa-maal, se ainukenne arst, kes keik suure-kooli-linna haiged Laddina kögi lakkega kuus jalga mätta alla peab toimetama? (...)