Professor Elmar Silvester Salumaa (1908‒1996), luteri kiriku vaimulik ja pedagoog, pidas 1960. aastatel Usuteaduse Instituudi üliõpilastele filosoofia ajaloo loenguid antiigist ja keskajast kuni uusajani. Tema kirjapandul on Eesti humanitaaria lähiajaloos eriline koht – see oli intellektuaalselt aus alternatiiv nõukogudeaegsele kohustuslikule marksistlikule käsitlusele. Kaheköiteline «Filosoofia ajalugu» on koostatud professor Salumaa käsi- ja masinakirjaliste ülestähenduste alusel.

Uus redigeeritud väljaanne on eesti keeles ainulaadne, näidates, kui tihedalt oli ühe erakordse Eesti suurmehe elutöö seotud kogu Euroopa kultuuri- ja mõttelooga.

Professor Elmar Salumaa oli Kilingi-Nõmme linna aukodanik ning EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor.

Teine köide sisaldab uusaja filosoofiat. Üksteise järel käsitletakse üksikasjalikult olulisemaid uusaja filosoofe, erilise põhjalikkusega tutvustatakse saksa idealistliku filosoofia võtmeautoreid. Peatükk Søren Kierkegaardist ilmus omaette teosena 1939. aastal.