N. Garin-Mihhailovski (kirjanikunime järgi N. Garin, 1852–1906) teostele «Tjoma lapsepõlv» ja «Gümnasistid» kuulus silmapaistev koht 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse vene demokraatlikus kirjanduses. Nendes jutustustes püüab kirjanik näidata, kuidas tolleaegsest sotsiaalsest korrast tingitud kooli ja koduse kasvatuse väär süsteem rikub inimisiksust, kuidas see pikkamööda, juba varasest lapsepõlvest peale, surmab kõik positiivsed alged ja kujundab tahtejõuetu, ilma ideedeta elava inimese. Just selline nooruk on nende jutustuste peategelane Artemi Kartašov ehk Tjoma. Kuigi neid teoseid võib teataval määral pidada autobiograafilisteks, ei ole õige näha Kartašovis ainult kirjanikku ennast, vaid seda kuju võtta kui suurt möödunud sajandi 60–70-ndate aastate noore intelligendi üldistust.