Tänases Eesti luules mõjub see vihik kahtlemata erandlikuna; meie praeguses luules on ju heaks tooniks apoliitilisus, nüüd aga terve kogu poliitilist, ideoloogilist luulet... Keegi ei maksa mulle selle eest, keegi ei avalda ka survet, et peaksin nii kirjutama. Kirjutan nii vaid sellepärast, et tahan, et tunnen vajadust sellisegi luule järele ja loodan, et selline vajadus võib olla tekkinud ka mõnel teisel.

Autori saatesõnadest