Joanne Rowling on tõenäoliselt kõige populaarsem tänapäeva lastekirjanik. Tema Harry Potteri seeria on muutunud omaette nähtuseks. Vanemad seisavad järjekorras, et uus raamat juba õhtul kätte saada, sest lapsed ei jõua hommikuni oodata.
Esimeses raamatus «Harry Potter ja tarkade kivi» ei tea Harry veel, et ta on võlur ning et võlurid olid ka tema surnud ema ja isa. Ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi, onu ja nende jõhkardist poja Dudleyga, kes ei taha võlukunstist midagi teada. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva.
See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti kõigis selle ilmingutes, kuid peab ka astuma vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele. Sellest kohtumisest sõltub rohkem kui Harry enda saatus...

J.K. Rowling oli töötu abirahast elatuv üksikema, kui ta kirjutas kohvikus istudes “Harry Potter ja tarkade kivi” alguse. Nagu tõelises Tuhkatriinu loos ei võtnud mitu kirjastust tema käsikirja vastu ning kahetsevad seda ilmselt nüüd kibedasti. Harry Potterist on saanud viimase aja kõige populaarsem tegelane ning tema seiklusi jälgivad huviga nii vanad kui noored. Ei jäänud tulemata ka ametlik tunnustus. «Harry Potter ja tarkade kivi» sai Briti Raamatuauhinna Lastekirjanduse preemia ning Smartiese auhinna.
Harry Pottery seiklused aga jätkuvad...

Kordustrükk.