Kas argipäevast hõivatud tegelikkuses võiks olla paremini kaitstud kohta pakitsevate igatsuste jaoks kui virtuaalne ruum? Leo Leike postkasti jõuavad eksikombel kellegi tundmatu Emmi Rothneri e-kirjad. Mees vastab viisakusest. Ja kuna Emmile tundub mees ligitõmbav, kirjutab ta vastu. Peagi möönab Leo: «Te huvitate mind meeletult, kallis Emmi! Kuid ma tean ka seda, kui absurdne säärane huvi on.» Ja veidi aja pärast tunnistab Emmi: «Teie read ja minu riimid nendele – need annavad kokku mehe, keda ma äkitselt kujutlen, et selline võib olla, et keegi selline on päriselt olemas.»
Paistab, et küsimus on veel vaid ajas, millal toimub nende esimene tõeline kohtumine, kuid see küsimus erutab mõlemat nii väga, et nad pigem viivitavad vastamisega. Pealegi on Emmi õnnelikult abielus. Ja Leo seedib parasjagu nurjunud suhet. Ning üldse: kas saadetud, vastu võetud ja salvestatud lembetunded peaksid kohtumisele vastu? Ja mis siis, kui jah?
Daniel Glattauer on sündinud 1960. a Viinis ja on alates 1985 tegev ajakirjanikuna ja kirjanikuna, alates 1989 päevalehe Der Standard juures.
