Toompea teatrikooli legendaarne liikumisõpetaja Helmi Tohvelman (1990–1983) on öelnud oma õpetaja Hilda Gleseri kohta: «Isesugune võimas tuli leegitses selles väikeses, hapras naises!« Näitleja Tõnu Tamm, Tohvelmani õpilane lavakooli II lennust ja hilisem kolleeg Noorsooteatris leidis seda raamatut kirjutades, et need sõnad on parim iseloomustus ka Helmile endale. Kolleegid ja õpilased mäletavad teda kui sütitajat, kaasa haarajat ja loojat, samal ajal ka igas inimeses peituva ande ja «leegi« delikaatset otsijat ja äratajat.

Tõnu Tamm kogus kokku Helmi Tohvelmani pärandi ehk tema harjutuste üleskirjutused ja märkmed draamanäitlejate liikumisõpetusest ning koondas need raamatuks. Dešifreerimise, dateerimise ja süstematiseerimise suure töö kohta kirjutab Tõnu Tamm raamatu sissejuhatuses: «Mind huvitas eelkõige, millest ja kust sündis mõte, mis või kes selle äratas, kuidas ning millega mõjutas Helmit ja tema loomistööd aeg, olud, inimesed. Helmi Tohvelmani tööst ei ole mõtet otsida ühte konkreetset, kindlakujulist süsteemi või meetodit. Oli üldine suund, siht, kuhu ja milleni jõuda. Olid olemas lähtekohad, mis andsid kujutlusele toitu ja mõttele tiivad. Kõik konkreetne sündis tunnis koos õpilastega. Kogu tund olenes just sellest õpilaskonnast, kes tal parasjagu käepärast oli: «See on see savi, millest voolin,« ütles Helmi.« Helmi Tohvelmani pärand võiks inspireerida ja innustada näitlejaid, liikumis- ja tantsuõpetajaid, teatri- ja haridusloolasi.

Raamatus «Helmi, õpeta meid tantsima!» on sadu erinevaid harjutusi lavakooli liikumistundidest, illustratsiooniks muu hulgas ka mitmed Edgar Valteri hoogsad joonistused, mis ta tegi aastate jooksul lavakooli sisseastumiseksameid ja tantsutunde jälgides. Tõnu Tammele andsid materjali kogumisel, valimisel ja tõlgendamisel nõu samuti Tohvelmani õpilased: näitleja ja kauaaegne teatrimuuseumi töötaja Iivi Lepik ning näitleja ja tantsuõpetaja, Tohvelmani preemia esimene laureaat Laine Mägi. Raamat ilmus Eesti Draamateatri «Panso kooli» sarja kolmanda raamatuna („Voldemar Panso päevaraamat“ ja „Voldemar Panso bibliograafia“ järel).