Bourbonide dünastia esimene kuningas Prantsusmaa troonil – Henri IV (1553–1610) – on läinud ajalukku kui äärmiselt värvikas isiksus ning eelkõige kui ususõdadest lõhestatud riigi ühendaja.
Väikese Navarra kuningana abiellus ta suure Prantsusmaa printsessiga ning päris Prantsusmaa trooni, aga see tuli alles kätte võidelda. Tema nimega seostuvad Pärtliöö, usuvahetus, pidulik sissesõit Pariisi, Nantes'i edikt. Ta lõpetas ususõjad ja tõstis Prantsusmaa varemeist.
Temalt pärinevad kuulsad laused «igal mu alamal peab olema pühapäeval kana supipotis» ja «Pariis väärib missat».
Võluv ja vastuoluline, äge ja südamlik, ikka valge suletutt kübaral on see kuningas leidnud püsiva paiga prantslaste südameis ning väärib igati hüüdnime Vert Galant, tõlgime me selle siis Igaveseks Armastajaks, Vanaks Patukotiks või Roheliseks Härrasmeheks.