Nimeka vene nõukogude kirjaniku Viktor Astafjevi (s. 1924) teos, mille tegevuspaigaks on iidsed Siberi taigametsad, käsitleb inimese ja looduse tänapäeval järjest keerukamaks muutuvat vahekorda. Raamatust jääb kõlama hoiatus inimesele, hoolimatule «looduse kuningale», kes oma arutu tegutsemisega õõnestab ise oma olemasolu põhialuseid.