Oru küla vainul oli hiis. Sanglepad kasvasid seal. Nüüd nimetatakse seda kohta hiieheinamaaks. Hiide viidi andeid. Hiieneitsile viidi pühadeks toitu, ka õlut ja viina. Vorstid rippunud puude otsas. Kui pikne või tuul tuli, siis käidi hiieneitsit palumas, et ta ei teeks rahvale liiga. (Kose 1929)
