«Hobusest Mozartini» koondab parimaid palu Jüri Aarma persoonilugudest.
Hallile peale vaatamata tundub, et Jüri Aarma on suutnud säilitada rohkelt halle ajurakke ja seejuures vältida halle küsimusi. Vastused on ta aga oma paindliku sulega nii täpselt talletanud, nagu istuks vastaja siin samas ja räägiks otse leheveergudelt lugejale vastu. Võhikule ehk isegi tahumatuna tunduv mees näitab oma küsimustes välja erakordset mitmetahulisust. Tuleb tunnistada, et ta kirjutab kahetsusväärselt vähe, sest nagu ta on enda kohta kuulnud, on ta olemuselt hani – natuke lendab, natuke muneb, natuke kaagutab. Aga õigesti teebki, et end tühjaks ei kirjuta, sest sisimas on ta ikkagi vääriskala – kui koeb, siis kaaviari.
Heiki Raudla, Jüri Aarma toanaaber Maalehes