Meie kool vajab luulet oma arvukate aktuste sisustamiseks, kõneõppe ainestikuks ja õpilaste tunnete harimiseks. Selleks sobib ainult puhtasisuline selgemõtteline kindlarütmiline täisriimiline luule, enamikus lüürika. Niisugust luulet võime nimetada kasvatuslikuks tarbeluuleks. Oma avaldusviisilt on see luuleliik sõnaline tarbegraafika. Nagu tarbegraafikas kõik on kindlapiiriline, selgejooneline ja erksavärviline, nii ka tarbeluules.

Segarütmiline irdriimiline luule ei kõlba koolile. Seda ei või anda päheõppimiseks, sest see rikub rütmimeelt ja ilutunnet. Kindlavormiline kaunis luule aga – eriti tarbelüürika, mis taotleb kindlaid eesmärke – on tähtis kasvatuslik tegur, sest see arendab õpilase meeli ja harib ta tundeid.
Autor