«Hulgus mustal lindil» pole autobiograafiline ja selle tegelasi kellegagi samastada pole mõtet. Nad kõik on välja mõeldud. Kindlasti leidub kõigil osaliselt sarnaste joontega tuttavaid. Justnimelt osaliselt, sest me kõik oleme inimesed oma heade ja halbade omadustega. See raamat jutustabki ühe tavalise autojuhi loo. Loo, mis oleks võinud juhtuda kõigiga, kes sel ajal sellist ametit pidasid.

Autor on sündinud Läänemaal ja lapsepõlve veetnud sealsamas kadakate vahel ringi joostes ning merevees ligunedes. Meremeest temast siiski ei saanud. Ent ega siis sellepärast kauged maad või nägemata jääda. Peale vesiste radade on ka kuivemaid teid ja nii valiski ta autojuhi ameti. Alustuseks sai tutvuda suure Nõukogude Liidu eluoluga, hiljem, piiride avanedes ka läänepoolse Euroopa osaga. Tema tempudest ja tegemistest saab lugeda raamatust . Et aga nähtud-kuuldud selles ametis nii mõndagi, mida saaks raamatuks vormida, hakkasid näpud sügelema.