Kirglik, ürgerootikast pakatav tundeluule, kus siiras, jõuline, süütu muinasjutu-usk kohtub naiseliku küpsusega. Inimesed kohtuvad. Kohtujad riimuvad. Või ka mitte. Hoovused ihus ja pinnal. Lähedus, nagu Sa tunned. Lähedus, nagu Sa pole tundnud. Ja see kõik sädeleb sõnavärvides.

*
Ei ole vahet, milline on hommik
kas päike sätendab või dušš on kurja näoga
end sõbralikult Sinu meelde prõmmin
ja särasilmi istun Sinu kohviaega