Ameerika kirjanik Saul Bellow (1915-2005), 1976. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, kirjutab võõrandunud isiksusest, kes on kaotanud sideme oma sisima minaga.
Romaani peategelane Charlie Citrine on mees parimais aastais, kunagine menukirjanik, keda välised olud on manööverdanud majandusliku ja psühholoogilise krahhi äärele. Vaadates tagasi oma mentori, Lääne kultuuri kehastuse poeet Von Humboldt Fleisheri elule ja isiksusele, üritab ta leida tasakaalu oma vaimu elevandiluust torni ja tegelikkuse turutapluse vahel.
Romaani tunnustati 1975. aastal Pulitzeri preemiaga.