Mina olen Kristel Põld. Tunnen ennast tõeliselt õnnelikuna, kui taban end luuletuse või viisijupi loomiselt. Siit kogumikust leiab minu luuletusi, laule, noote. Luuletused räägivad viimastel aastatel kogetud tunnetest. Osadele lauludele olen kirjutanud juurde loomisloo, kuid mõne inspiratsioon jääb saladuseks.

Kuna ma ei ole muusik, siis olen lasknud oma laululuukeredele liha peale kasvatada päris muusikutel. Suurem osa lauludest on salvestatud ning kättesaadavad YouTube’ist. Mõni laul on kõlanud isegi raadios. Sinu õnneks pole ma noote ise kirja pannud – solfedžo oli mul enne muusikakoolist väljaviskamist puudulik ja siiani tundub muusikateooria nagu hiina keel.

Õnneks on mõned muusikud olnud nii suuremeelsed ja aidanud laule nähtavaks teha. Aitäh teile! Eriti suured tänud Markus Lattikasele, kes on teinud enamiku lauluseadetest ja pannud kirja noodid, ning Laura Junsonile, kes on andnud suuremale osale salvestatud lauludele nii ilusa hääle, et nüüd tuli lood lausa nooti mahutada.

Suurim tänu, abikaasa Mikk Põld – sa tiivustad mind sinitaevakaarde!



Hunditätoveeringuga tüdruk

üksiku sõiduki täistulede vihus
ööpilvises suvelõpujahedas
maanteeäärsel kõrvalrajal
arukaskede all
tantsib hunditätoveeringuga tüdruk
suure kollase koeraga
häbita
omaenda muusika taustal kõrvaklappidest
ta laulab kogu väest edasi käpalisele
teeäärelilledele, mullale, õhule
langenud lehtedele
armastusele endale