Sankt-Peterburg, 1867. aasta talv. Peetri pargi vaikses nurgakeses leitakse kaks jäätunud surnukeha. Esimene neist – kääbus – on pakitud kohvrisse, sügav haav koljut lõhestamas. Teine – tüse talupoeg – on poodud lähedase puu otsa, verine kirves vöö vahel. Kohtu-uurija Porfiri Petrovitš, kelle jaoks see on esimene mõrvalugu pärast Dostojevski „Kuritöö ja karistus“e juhtumit, kahtlustab, et tõde on käesoleval juhul keerulisem, kui teda uskuma panna tahetakse.

Õnnestunult loodud Peterburi õhustikuga dektetiivilugu ei kaota pinget dramaatilisest avastseenidest šokeeriva lõpplahenduseni.