Romaani peategelane endine üliõpilane Rodion Raskolnikov elab äärmises vaesuses. Ta on näljas, pesemata ja räämas, riided on tal seljas räbaldunud, tema vilets toake sarnaneb vähe inimese eluasemega. Viibides päevade viisi oma toakese üksilduses, küpsevad tema peas kõige fantastilisemad plaanid. Ta otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide -- vastikuse ja kurjuse kehastuse.
Sooritanud kuritöö, rüvetas Raskolnikov koos sellega ka oma hinge ja kaotas oma rahu.
Kirjaniku sõnade järgi on hingepiinad kõige rängemaks ja kohutavamaks karistuseks.
Teose väärtust kahandab romaani moraliseeriv ja vagatsev lõpp.