Kärt Hellerma kolmas luulekogu «Hõbeda laulud» mõjub oma kompositsioonilt valikkoguna. Nõtkelt registreid vahetades käsitleb see vahedal pilgul kaasaega ja esitleb mahedal moel müütilist maailma. 

Hõbeda laulud, olgu siis sepistatud relva- või ehtekojas, kõlavad oma kõrghetkil rõõmustava äratundmisena:

aga eesti keelel on kopsud kui sepalõõtsad ja süda kui salakannel. Doris Kareva