Väitekiri keskendub luules ilmnevatele identiteedi avaldustele ja suundumustele eesti lüürikatraditsiooni algusest kuni stalinistlike resp. sotsialistliku realismi kunstinormide valitsusajani, s.o 1860. aastatest 1950. aastateni. Vaatluse keskmes on nende autorite luuleraamatud, kes väljendasid identiteeti vahetult ning järjekindlalt: J. V. Jannsen, L. Koidula, Juhan Liiv jt. Lisaks on värsiraamatute kõrval käsitletud ka perioodikaväljaannetes avaldatud luuletusi. Teema raames on hõlmatud ka vähem olulisi luuletajaid, kes täiendavad üldpilti või lisavad põhitendentsidele kõrvalmõõtme. Töös on võrdlevalt käsitletud mõningaid 1980. aastate autoreid, et näidata teise ärkamisaja kujunemislugu luules ja tõmmata paralleele 19. sajandiga. Taotluseks on luua üksikautorite loomingu kaudu ajastu tervikpilt.