Marje Ernitsa järjekordne romaan räägib keerulistest inimsuhetest.

Reisibüroos töötav Kristin on üksikema, kes on oma poja suureks kasvatanud. Pärast poja ülikooli minekut on nende omavaheline suhtlus aga lakanud ja seda elab Kristin väga valusalt üle. Ühel õhtul töölt koju minnes märkab ta kaarsillal seismas üle piirde vette vahtivat meest, keda on seal juba varemgi näinud. Sel korral otsustab Kristin meest kõnetada, sest kahtlustab tema peas suitsiidimõtteid. Vestlusest selgub, et nende saatuses on sarnaseid jooni, sest ka Anti on üksikvanem ning pidanud ise oma tütart kasvatama. Tema sillal seismise põhjuseks on aga tüli tütrega.

Sellest kohtumisest saab alguse nende kahe ühine teekond. See ei ole tänapäeva Tuhkatriinu-lugu, vaid üsna ootamatu lõpuga sündmuste jada. Kas keerulised suhtepuntrad saavad lahti harutatud ja lapsed vanematega lepitatud?