Igal keelel on oma sisemine n-ö. idiomaatiline loogika, mida laps tunnetab oma emakeeles ammu enne grammatika õppimist, lihtsalt imiteerides vanemaid vastavates situatsioonides. Elavad keeled väljendavad oma emotsionaalset eripära suurelt osalt idiomaatika kaudu. Selles suhtes on inglise keel äärmuslik näide, kuna see alusa kubiseb idiomaatilistest väljenditest.
Emakeeles rääkija ei pane tähelegi, et ta kasutab idiomaatilisi väljendeid. On ohtlik rakendada emakeele loogikat võõrkeeltele, mille puhul sellise imiteerimise võimalus on olnud puudulik ja mille vormide sisulist tähendust me täpselt ei taju.
Raamatus käsitletakse väljendeid (mitte üksiksõnu või grammatikat), mida emakeeles rääkija ei peagi idiomaatilisteks, kuigi need keelenäited ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad. See kogumik aitab ehk paremini mõista teiste keelte seisukohast «ebaloogilist» inglise keele loogikat, näiteks write it down – kirjuta see üles. Raamatu eesmärk on ka keeletaju süvendamine eluliste näidete varal. Toodud materjal, mis on kogutud kirjandusest ja BBC saadete elavast kõnekeelest, väljendab inglise keele emotsionaalset eripära, keele hinge.
What gives a language its life, its soul, is the idiomatic application of both its vocabulary as well as grammar – idiom being a characteristic feature of the phraseology of a language, specific to it and only to it. There are idioms in a language that are not regarded as idioms at all by native speakers of that language. They form the basis of colloquial style of the language and can be identified as idioms only from the point of view of a foreign language by comparing the corresponding expressions of both languages. The given collection of idiomatic expressions might be of interest to any non-English readers with analytical minds, not only to Estonians.
Eessõna eesti keeles.
