Praegu koolides käibelolevast õpikust erineb uus õpik esmalt oma väiksema ja seega usutavasti õppimiseks-õpetamiseks sobivama mahu poolest. Väiksem on mitte niivõrd õppetükkide pikkus, kuivõrd nende hulk – uus õpik sisaldab ligikaudu 80 õppetükki (21 esimeses, 29 teises ja 27 kolmandas köites).
Õppetükid koonduvad 11 suuremaks teemaks, mis üldjuhul käsitlevad kas ühte tsivilisatsiooni või selle kompakset alaperioodi (näiteks: muistne Egiptus, Vana-Kreeka, vara-keskaegne Euroopa, islami maailm). Üksnes kaugemaid tsivilisatsioone käsitletakse koos ühe teemana.
Iga tsivilisatsiooni või selle alaperioodi käsitlus järgib üldjoontes samu ülesehitusreegleid. Esmalt antakse suhteliselt lühike raamülevaade poliitilisest ajaloost, millele järgneb riikluse, majanduse, ühiskonna, olme, religiooni ja kultuuri käsitlus, seda reeglina ka enamvähem siinesitatud järjekorras. Teatud juhtudel, kui ajastu arenguloogika parem mõistmine seda nõuab, on järjestust pisut muudetud, kuid siiski vaid piiratud määral. Põhirõhk on alati pööratud mitte sündmuste ajaloole, vaid riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele, olmele ning vaimuelule selle kõige omavahelises seoses. Nii on püütud anda terviklik pilt igast tsivilisatsioonist ja ajastust, õhutades õpilast õppetüki lõpus olevate küsimuste kaudu neid teineteisega võrdlema ja sel moel mõistma nii iga tsivilisatsiooni omapära kui ka inimühiskonna üldisi seaduspärasusi.
Iga õppetükk sisaldab ka vähemalt ühte, kuid enamasti paari-kolme allikateksti, mis nii mõnigi kord esitavad erinevaid nägemusi ja seisukohti samade nähtuste kohta. Eesmärgiks on õhutada õpilasi mõtlema ajaloo paratamatu subjektiivsuse üle ja vaagima meie võimalusi mõista erinevate ning vastakategi allikate abil ajaloo arengut ja selle seaduspärasusi. Ka illustratsioonid on varustatud senisest põhjalikumate kommentaaridega.